Back on track. Kui keegi kõrval lõikab, siis on hea. Võistlus januline nagu ma olen, annab see lisa motivatsiooni. Paari päeva jooksul selgub, kas siin on veel nädalaks tööd või mitte.
28-29.09.10
Elektrikatest võõrutumine – raske, väga raske.
Õhtul oli pokker. Seekord siis mitte 1. Aga ikkagi plussisJ.
Esimene palgapäev. Jei!
27.09.10
Esmaspäev. Sain teada, et tööd peaks jaguma veel järgmise teisipäeva-kolmapäevani. Täna siis viimane eletrikääritööpäev. 10h. cut cut cut. Kusjuures hakkan vist arvutiga sarnanema. Mul siis lõika-ära lõika-lõika-lõika-ära lõika-lõika-lõika-lõika-ära lõika jne. Arvuti: 1-0-1-1-1-0.... . Sama kahend süsteem.
26.09.10
Tänaseks olen olnud siis juba 1 kuu Austraalias. Aeg lendab kui linnutiivul!
25.09.10
Laupäev siis seekord tööd terve päev !! 8,5 h jalutamist ja traatide langetamist. Päeva lõpus tuli üks väike kangaroo (nad nimetavad seda kuidagi teistmoodi, mis hetkel meelde ei tule) ka asja vaatama. Ahjaa. Ilmad on siiamaani pm kõik kuivad olnud. Sooja 20+ ja päikseline. Kuna ma ei viitsi iga päev kreemitada , tiirutan ridade vahel enamasti jope ja kapuutsi ja mütsiga. Kuna tavaliselt on väike tuuleke, siis on enamasti täiesti talutav olla.
Graigi aka Barise sünnipäev. Väike punane inglise tüüp. Temaga juhtub pidevalt midagi:D. Aga see juba trükumusta ei kannata. Inglased ja nende naljad:D.
Sport: AFLi finaal. 100 000 pealtvaataja eest Austraalia jalgpalli aka „footy“ finaal. Skoor Collingwood vs St Kilda 68:68. AFLi reeglite kohaselt tuleb finaal uuesti pidada järgmine laupäev HA HA. Sihuke asi juhtus siis 3. Kord selle mängu ajaloos. Viimati 1978. Aastal.
24.09.10
Niih. Täna ma siis lendasin ridade vahel:P Ja ainus valu, mis tekkis, oli kääride päästiku vajutamisest. No päev läbi sellega susates väsitab sõrme.
23.09.10 Lõunal sain Reinu elektrikäärid. JEI!!!. Ja ma saan kasutada neid esmaspäevani. Esmaspäev on kyll Ausside püha (kuninganna sünnipäev vist), aga meil lubati tööd teha kyll.
Uus nädal siis. Esmaspäev ja puha. Kokkuvõtet täna teha ei viitsi. Eks seal peale töö töö töö muud väga polnud ;).No ühed eestlased, maalt – Hiiumaalt, omavad netti ja ma saan siis nädal hiljem uuenduse üles laadida. Pildid tulevad kunagi hiljem.
19.09.10
Hommik – meil on nüüd koer, mille inglased, kes on üsnapeolembelised, pubieest kaasa korjasid. Koerapreili väike, aga üli tark. Tundub olevat sihuke, kes ajab vajadusel lambaid põllul taga.
Lõunal külastasime prantslase hipivaniga Mount Barkerit. Tegime sisseoste. Kuna minek läks kiireks unustasin loomulikult telefoni, digika jm tähtsad asjad maha. Sellegipoolest saab nüüd mitmekesisemalt süüa:P.
Üks asi mis siin poodides imelik on kilekotindus. Ma ostsin kyll plaanipäraselt 2 nädalaks söögi, kuid see pandi vähemalt 10sse kilekotti. Ja seda tehakse igas poes samamoodi. 2-3 asja ühte kotti ja vajadusel isegi topelt (kui juhtud nt mahla ostma).
18.09.10
Niih. Laupäev ehk siis puhkepäev- yeah right- äraus 6:30 ja tööle kella 7:30ks. Seekord pruunimise asemel traatide langetamine. Seekord tunnipalgaga ehk siis töö oli üldiselt väga lõõgastav – v.a alguses, kus traadid koguaeg kuhugi üles kinni tahtsid jääda. Aga kui nipid selgeks sai oli mõnus. Tööd jagus kahjuks ainult kella 12ni. Kui nüüd kokku lüüa töötunnid, siis see nädal 49,5h.
Peale lõunat tehime Franklandis tunnise jalka. Mille peaaegu võitsime – st seis oli 9:2 aga siis otsustasime teha viimase värava peale ja selle lõid nemad. Lõpuks oli kõik ikkagi fun J.
Õhtul külastasime franklandi country clubi. Õhtu oli meeleolukas:P. Ja lõpuks siis tagasiteel nägin 1. korda, küll seljatagant aga ikkagi, känguruuuud!.
17.09.10
Päev nagu päev ikka. Iga lihas enam peopesas ei valuta aga päeva lõpu poole on käed üsna väsinud. Iga järnev lõige on juba „ai“. 9 tundi mööras ja io kui mõnus on see lõpp ja pärast lõuna :P.Kell 5 pm suht vaikne. Välja arvatud hiinlased, kes teevad iga päev vähemalt tund-kaks süüa, vadistavad, naeravad, laulavad ehk on lärmakad nii palju kui oskavad.
No kui juba kaastöölistest juttu tegin, siis ka veidi teistest ka. Pool tosinat inglast, samapalju hiinlas ning afgaane, hollandlane, prantslane ja muidugi neli eestlast – kus siis neid ei ole :D. (ps. Ma olen siis viies).
Õhtul mängisime pokkerit. 4 eestlast, prantslane ja inglane. Ja arva kes võitis ;) -MINA JEI! Koos au ja kuulsuse ja vihkamisega 30$. Ja, et sellest vähe oleks veel hilisemas mängus 5$. Ja kõige selle juurde käis vist nüüd mu õnnejoogiks saanud märjuke: tee koos 1 sp sokolaadijoogipulbriga – sweet!!
Seekord kyll hiljem veidi magama, aga muidu päev 9h tööd ja 9h magamist ja ülejäänud 6hhommikune ettevalmistus, lõunatamine, tv ja veidi muud meelelahutust (piljard, pingpong)
15.09.10
Nädala selgroog murtud. Eks üks lõikamine päev läbi käib. Ainus asi, mis veidi segab on elektrilõikurid. Nende surin ja töökiirus on nii palju suurem, et tekitab kadedust.
13.09.10
Lõpuks siis esime tööpäev. Äratus kell 6.05am ja töö algus 7am. Väljas on üsna jahe aga sellega harjus ruttu ning ilm soojenes iga hetkega.
Supervisor Mark andis meile tööriistad ja juhendas tegemist ka ja eks nii see läks. Üsna ruttu oli tunda kohe kõiki lihaseid, mis peopesas olemas on. Me saime mehaanilised kondijõul töötavad tööriistad. Kuid nagu istanduses näha oli, leidub ka elektrilisi, millega töötajad istanduse ridasid väga kiiresti läbisid.
Kuna esimesed päevad töötame tunni tasuga, võtsime päeva rahulikumalt. Töö peaks korralikult käppe saadama paari päevaga. Kuigi õhtu pooel tundus juba, et teadmine mida teha on olemas on vaja siiski veel vilumust, et tegevus kiiremaks saada.
Tööpäev lõppes täpselt kell 4.
12.09.10
Täna siis lähme Franklandi. Start plaanitud kella 10am. Kohale jõudes oli autohjuht alles äraganud ja start lükkus lõpuks igasuguste asjade koosmõlju 3 pm ni. Ehk siis jõuti teha vahepeal grillikas jpm.
Autoks oli siis 1988 Nissan Skyline. 3l V6, kulunud tagavedrustuse ja sportsumpsuga:D Nii et häält tegi korralikult. Hind 500$. Ja praegusel omaniku omandis olnud 3 päeva. :D
Sõit läks hästi. Enamuse ajast domineerisid bensiini ja suitsu aroom, mõnus müra koos Red Hot Chilli Peppersiga(ainus cd mis meil oli) ja ilus Austraalia loodus.
Kohale jõudes olin mina igataes korralikult üllatunud. Ruumid olid väga ilusad ja esimest korda saan nüüd ka päris enda toa koos kahese voodiga - Lux:P.
11.09.10
Päeval palju tarka teha ei jõudun. Väike tiir veel Kings Parkis ja linnas. Poes veel viimased sisseostud, sest nädal aega ei pruugi maal poodi saada.
Õhtul sai vaadatud Ragblit ja jalkat. Ja lõpuks asjad kokku panna lahkumiseks. Lahkumine lükkus 1h võrra edasi 10am ks.
10.09.10 Heh. Kuuajapärast on 10.10.10. Igatahes. Päev aussijobis. Mai tea miks, sest seal polnud jälle ühtegi tööd, kus autot vaja läinud poleks. Ahjaa. Ma sain juba siis eelmine reede tuttavaks Hellariga. Temaga ja jämmisin ka mõned eelmised päevad Perthis ringi. Ta on Eestist ja töödanud Aussis juba Veebruari lõpust. Ta sai töö Anissa (aussijobi boss) venna juures, 500 km läänes. Pühapäev stardib. Läksime siis sõbralikult lahku, sest niipea vist ei näe. Ise suundusin raamatukokku ja printisin seal välja 30 resümeed. Peale mida läksin neid ja laiali jagama. Deem:P see töö on huvitav, otseses mõttes. Polekski arvanud, et meeldib mulle. Kõik on nii sõbralikud ja võtavad mu pildiga resumee. Pilt, nii viks ja viisakas kui vähegi võimalik, töökogemust aastake, sest täpselt nii kaua ma ju rebasena Rotalias seda ametit pidasin :D Iial ei või teada, millal mingit kogemust vaja võib minna! Jõudsin siis umbes 10 resumeed ära anda, kui tuli The job shopist sõnum, et mulle on leitud autojuht autoga, kes saab mu „grape pruningusse“ ära visata. 450 km lõunas, Franklandi lähedal. Ehk siis kesset mitte midagit on mulle ikkagi leitud töö. Seal pole mobiili ega interneti levi. Vb lähedal asuvas linnas on kui vabal päeval sinna satub. Nii, et 2-3 nädalat minust midagi kuulda ei pruugi olla. Start sinna pühapäeval ja juba esmaspäeval kell 7 am pean olema viinamarjade vahel oksi lõikamas. Ekipaaz koosneb uus-meremaalasest, itaalasest ja eestlasest. JIPPPIIIIIII!. Ps. Tegelikult peab sellistes olukordades jääma väga rahulikuks, sest ei või iial teada, mis tegelikult juhtub, enne kui kohal pole ja kääre käes pole pole ju midagi kindlat. (vähemal on mul veel 20 kitcheni resümeed alles :P). Ahjaa. Mu tuliuus digikas otsustas, et manab kesset ekraani ühe suure rasvase musta juti. Õnneks on see horisontaalselt, ja aitab seetõttu horisoni pildil sirgeks saada, aga kuna see on seal koguaeg, siis vahel ikka segab ka. Aga ta vähemalt töötab. Ma ei saa ka oma telefonist aru. Sain just sõnumi. Kell on 3.25pm ja sõnum saabus mulle 5.25 pm. Tulevikust? Ma sattusin oma 1. liiklusõnnetusse (hetkel ei tule ühtegi teist meelde). Nimelt sõitsin bussiga Blue cat 1. Ja valgusfooritagant startides pööras buss oma rajalt veidi kõrvla rajale ja sai selle eest Holdenilt kõrvakiilu (loe: holden võttis bussi peegli alla). Bussis olnud naisaborigeen, kes oli terve tee oma sõnavara demonstreerinud, saatis ka juhi tagatipuks *******. Kuna ma sõna Aborigeen siin enne tarvitanud pole, siis oleks vist õige ära seletada miks. Lühidalt: Nad saavad Austraalia valitsuselt toetust oma tagakiusamise eest valgete poolt ning selle eest ostavad alkoholi. Päikest!
09.09.10 Neljapäev. Aussijobis. Targemaks pole saanud. Kui sa pole tüdruk ja huvitatud „country bar“i tööst või ülikogenud kombaini, traktori, jm põllutöömasina juht, siis seal midagi muud kyll saada pole (hooaja vahel). Tegin tiiru Fremantlys ja nende tööbüroodes. Üks väljasurnum kui teine. Koht ise oli ilus. Nagu nõmme ainult rohkem maju ja vähem puid. Samas vähe inimesi ja rahulik. Paaris kohas käis ka töötegemine aga minu resümeedest nad huvitatud polnud – kahju. The Job Shopist sain huvitava kogemuse osaliseks. Mulle üks sobiv kuulutus oli olemas ja sain juba ka paberid ja teejuhised ja numbrid kuidas sinna minna. Koht oli u 1 h kaugusel Perthi citist. Helistasin siis ja noh.. jh kõik kohad olid täidetud :) . 2. Sihuke huvitavam tagasilöök. Õhtul oli siis aeg tähistada 2. Nädalat Aussis. :O:O juba KAKS nädalat. Aeg tõesti lendab. Igatahes sai üks pikem vestlus maha peetud toanaabriga Nicoga.(Nicola pikemalt) Ta on siis pärit prantsusmaalt ja elanud aasta Londonis baaritööd tehes, 2 kuud miamis puhates ja nüüd õpib Perthis rahvusvahelisi suhteid. Ta rääkis oma ja oma sõprade kogemustest töö otsimisel. See oli järmine: Printida palju resümeesid ja lihtsalt käia kõik pubid ja baarid läbi ja jagada kõigile. Selle suure koguse juures keegi ikka vastab. ( näide: Londonis, pm sõnagi inglise keelt mõistmata leidis ta nii töö baaris 2 päevaga). Nii, et ma vorpisin valmis oma järjekordse resümee „waiter“i ja „kitchen hand“i suurepäraste oskuste kohta. 2 nädalat. Nali, mida täna kuulsin. (Kitsaste silmadega inimestest): c’on, get up and go away!
08.09.10 Kolmapäev. Aussijob kinni. Kuidagi harjumatu. Aga jh - sinna minemise asemel läksin raamatukokku ja tegin white cardi kursuse ära. See on ikka väga väga lihtne asi aga samas mõned huvitavad näpunäited ta annab. Ülejäänud päev vaatasin igasugu muid asju ja asju. Täpselt enam ei mäletagi.
07.09.10 Teisipäev. See oli vist „täna“(ma kirjutan seda 10.09.10 tagantjärgi) või isegi eile kui Karl otsustas minna Fremantlisse õnne otsima. Ja etterutates võib öelda, siis leidis ta õnne (Loe:töö) juba üsna varakult ehk siis väga õige käik tema poolt! Hommik algas ikka jälle Aussijobi eest. Pikk järjekord, sest koht tehti lahti kell 11 mitte 10 nq tavaliselt ja kuna enamus ei teadnud seda siis 11ks oli kohal juba vähemalt 20-30 inimest. Enam lahkusid peale tööde ettelugemist. Ja ka mina üsna ruttu sest miskit tarka teada ei saanud.
Wednesday, September 8, 2010
06.09.10 Esmaspäev – jee. Esimese asjana siis Aussijobi. Seal seniste kordade kohta kõige rohkem rahvast. No nq ikka 6 või rohkem uut Eestlast. Kellest vähemalt 2 olid üsna asjalikud. Samas iga eestlase nägemine enam heas mõttes üllatust kaasa ei too. Aussijobis läks nagu ikka, samas Anissa on meid juba nädal näinud ning tunneb meid nime+näopidi ära. Ülim kindlameelsus on niipaljugi ära tasunud ennast. Ja tema poliitika järgi pakub ta sobivat tööd just kauem otsinutele. Aga pärast siis külastasin ka thejobshopi ja seal oli grape pruningu 8 kohta pm vabad, vaid mine kohale, kui sul auto on. Jei! Teeks siis juba ka väikese nädala kokkuvõtte: 1. Nädal aussis ja ma olen saanud väga palju kogemusi oma resümeele juurde. „Järjest meenuvad asjad ja tööd, mis siia tulles kohe meeles ei olnudki, mida kõike teinud olen :P.“ Lisaks on aussied väga toredad ja lubavad, kuid neile ei meeldi või nad ei oska nimetada asju nende õigete nimede järgi. Näited tulevad kunagi. Praegu ma torman raamatukokku tagasi. *ps. Nagu võib aru saada, siis täpitähed on kasutusel siis, kui ma kirjutan läpakas ja täpitähti pole, siis kui millegipärast kirjutan raamatukogu arvutis. Vot! Päikest! (meil seda jagub)
05.09.10 Täidan ikka veel seda Whitecardi asja, nii tihti kui raamatukogus aega saan ja jõudu on. (jõud kipub kaduma siis, kui järjekordselt nett seisma jääb ja selle huvitava süsteemi tõttu tuleb jälle teatud osa otsast peale teha, sest vahele jätta ei saa. Siis saab neti aeg otsa ja uuesti broneerid jne:D. Lõpuks on tekkinud harjumus ja rutiin korralike lõunate tegemise suhtes. Alguses ei saanud väga hästi minema aga nüüd on vahepeal juba silm riisi või pasta koguseid alahindamas ning üledoseerimise korral on kõht peale söömist ikka väga täis saanud. Külastasin ka Queen’s gardenit. See oli väga teistsugune, kui teised pargid siin. No nimi pole ka „park“ tõesti. Igaljuhul väga pügatud, vaikne ja muidu vinks-vonks koht.
04.09.10 Tegemist oli laupäevaga. Kasulikku sai teha niipalju, et uurisime erinevaid võimalusi, kuidas linnast välja saad. Lisaks tegime tutvust East Perthiga. Nägin oma elus esimest vabas looduses elavat delfiini Swan Riveris. TheJobShopist leidsin töö, mis sobiks hästi, kui oleks vaid keegi kes autot omaks. No kui täpsemalt, siis autot omades leiaks töö vist igaüks ühe päeva jooksul kui tahaks.
03.09.10 Hakkasin white cardi tegema. Interneti kursus – enne ei pea pm maksma, kui kaarti kätte tahab saada. Jõudsin pool tänasega tehtud. Eks siis ülejäänud laupäeval. Tegemine pole raske ja teatud peatükid on isegi tuttavad TTÜ Riski ja ohtutusõpetusest. White card ise on tööohutust, teatud seaduste teadmist tõendav dokument, mille olemasolu on tähtis nt ehitusel, laotööl ja mõnes kohas isegi muruniitjana töötamisel. Õhtul tegime väikse tiiru linnapeal. Öisest Perthist sai mõni pilt klõpsatud. 02.09.10 Neljapäev sai siis alguse Aussijobi minekuga. Algus tundus olevat positiivne, sest 5 istutajat oli vaja ja me olime juba nende hulgas. Kuid tekkis tõrge majutusega ja kohe meid sisse ei saadud. Anissia ütles, et 1 tagasi tulla. No ja kella 1 ajal enam midagi polnud. Olime õnneks resümeed ja cover letterid valmis kruvinud ja ülejäänud päeva vahelduva eduga sai neid ka laiali saadetud. Perthi kohaliku töö peale, sest suurem värbamine maa tööle alles tulekul 2-4 nädala pärast. Tänasega oleme olnud siin juba 1 nädal – aeg ei lähegi kõige aeglasemalt.
Täna nägin siis esimest korda ookeani. Eks ta suur ja sinine oli. Suuri emotsioone ei tekitanud, sest vesi oli rahulik ja suuri laineid, mis „wooo“ efekti tekitaks, polnud näha. Rand oli siis täpsemalt Perthi loode osas – rongiga minnes Fermantile Northis ja sealt põhja poole. Suurim erinevus Eesti randadega on see, et rand ja rannakaitse rajateised on proportsioonilt samasugused aga 2-3x suuremad.
Ja lõpuks saime ka pangakaardi kätte – jei!
31.08.10
Eilne õhtu lõppes kui sünnipäeva kingitusega, kui meie köögi tasuta toidu riiulile maandusid baaris müümata jäänud võileivad ja pirkukad. Kõhu pakkisime nii täis kui võimalik. Ajastus oli meil igatahes hiilgav sest 5 minuti jooksul olid juba kõik läinud.
