Laupäeval pidime transportima traktorid ja harvesteri Rocky Gully lähistelt, kus meid palgati ühte teist istandust korjama, tagasi „koju“. Sõita oli umbes 50km ja võttis see umbes 2 traktoril. Sõitsime ka läbi Franklandi, kus ma tegin ülevaatliku video linna vaatamisväärsustest ja kohtadest, mida külastada.

http://www.youtube.com/watch?v=Dtl7WemwKeA

Teise istanduse suurus on 90 hektari ligi, (lisaks meie enda 200 le hektarile) mis tähendab meile rohkem töötunde, mis on meeldiv uudis ;).

Lõpuks on meid siia järgi jäänud 5. Laura, Tessa, Ryan, Lee ja Allan.

Machine operator

Kiire ülevaade: Reedel tegime Lauraga „mitteametlikult“ lõpparve Fruit dropinguga ning läksime ametlikult üle „machine operator“iteks. Minule tähendas see 1. korda(Laural 2. korda) traktori rooli istumist. Ja no põhimõtteliselt polnud harjutamises midagi keerulist. Traktoril on taga järelkäru mille peale tuleb 4 kasti, millesse igaühte peaks mahtuma 1t viinamarju. Traktoriga sõitmine on üks töödest. Lisaks peab üks inimene olema ka „viinamarjaraputaja“ (loe: viinamarjakorjaja, edaspidi harvester) peal „vaatlejaks“ (edaspidi, spotter). Harvestere on meil kaks, mida juhivad kogenumad juhid.

Esimesed kaks ametit (spotter ja traktori juht) on minu ülessandeks. Korraga on ühe harvesteri juures 2 traktorit ja 1 spotter – seega 4 liikmeline tiim. Kolm liiget (kaks traktori juhti ja spotter) vahelduvad iga päev, mis tähendab 2 päeva traktoril ja 1 päev spotterina.

Ja esimene töööö on esmaspäeva hommikul 2am, kui vaja täita 24 kasti, mis peaks umbes 3-3½h.

No tõesti palju ei juhtu. Hetkel on Prantslaste invasioon. Umbes kahekümnest lisandunud inimesest 15 on prantslased. Lisaks paistavad(arvatavasti ka on) kõik vanad(ja armupaarid), mis teeb „asja“ ka igavaks.
Ps. Sain saagikoristus töö kinnituse. Vintage hakkab veidi rohkem kui nädala pärast (Marki sõnade kohaselt), mis tõenäoliselt tähendab umbes kaks nädalat või enam. Seega olen järgenvad ~2 kuud öökull, kuna saagikorjamine toimub öösel.

Pildid

Frenchmans Peak

Lake Grace

Wave Rock

Kalgarini Kämping

Sisalik

Frenchmans peaki tipus oli suur suur kaljukoobas/tunnel

Frenchmans peaki otsast vaade (ps. see ranna osa paremal on koht kust on tehtud päikeseloojangu pildid)

Üks lahe rand mille nimi hetkel meelde ei tule

Great Ocean Drive Esperance lähedal

Australia Day Esperances

Loojang

Lucky bay

Lucky bay

Lucky bay

Lucky bay

Esperance

Üritasin kronoloogilises järjestuses nad lisada, aga kukkus välja täpselt vastupidi ning väga sassis järjestus. Raske seda siin muuta.

Esperance 2

Telgis kusagil puuall magades saad alles aru, kui varakult siin pimedaks läheb. Cape Le Grandis polnud ka kööki ja seega pärst 7-7.30 oli kottpime. Seega oli dinneri valmistamine taskulambivalges.

Reedel vallutasime 260m kõrguse „kivi“„Frenchmans Peak“i. Taevas oli peaaegu pilvitu kuid puhus väga tugev tuul, mis puhus muuhulgas ka mu mütsi ära, mistõttu sai „vähe palju“ päikest. Õhtul vaatasime Cape Le Grandi beachil päikeseloojangu ära. Ööseks oli lubanud äikest ja seda ka oli. Enne magamaminekut käisin korra rannas ja vaatepilt oli päris lahe. 360 kraadi ümberringi välgutas ning samalajal oli peakohal väga selgelt näha linnutee koos oma tuhandete tähtedega (ps. Linnutee eristub taevas väga selgelt). Magama läksime tavaliselt 9-10 ajal ja kell 6-7 ajal olid tavaliselt luugid lahti.
Laupäeval otsustasime, et tagasiteel külastame Wave rocki. Lisaks ennustas ilmateada suure tsükloni üleminekut, mis toob vihma ja väga tugeva tuule ning telkimine sellise ilmaga ei tundunud üldse mõnus. Mäki tasuta wifist leidsime ka „bäckbackeri“ Hydeni lähedal Kalgarinis. Kuna oli laupäev ja enamus toidupoode on pühapäeval kinni oli vaja ka teha kohalikus woolies sisseoste järgmiseks nädalaks. Peale seda oli auto ikka nii täis topitud, kui üldse võimalik.

Kalgarini jõudsime täpselt siis kui üks torm oli prajasti sinna jõudnud. Elekter läks täpselt peale raha maksmist ära ning tuli tagasi alles öösel. Ja mitte ainult pistikusse vaid ka tavasse. Nimelt kella 10 ajal äratas mu Laura, kes ei suutnud oma elevust pikselöökidest tagasi hoida. Torm kestis umbes 2 tundu ja välgutas kohati väga rajult seega oli väga meeldiv, et saime siseruumis magada.

Pühapäeval külastasime Wave Rocki ja selle ümbrust. Ilm oli palav, päikseline ja kärbseline(outbackile omane) meeldiv. Õhtuks jõudsime tagasi Franklandi.

Esperance 1

Olen 3 nädalat võlgu. Ja vahepeal on nii mõndagi juhtunud – minu esimene „õige“ roadtrip Austraalias.

Toimus see siis eelmisel nädalal teisipäevast pühapäevani. Marsuut 1700km : Frankland-Albany-Esperance-Cape Le Grand NP-Hyden-Frankland. Algas trip Albanys, kus sai reisiks uued rehvid alla. Vanad olid känguruu kokkupõrke pidurdusest ebameeldivalt kandilised. Seega edasine reis oli mõnus.
Teisipäeva õhtuks jõudsime Esperancei. Tessa oli kämpingu platsi juba muretsenud ja me pidime ennast vaid sinna juurde lisama. Seal telkisime 2 ööd. Kahjuks polnud ma endale muretsenud madratsit, mistõttu olid need ööd üsna ebapehmed.

Kolmapäeval oli Austraalia päev, mis tähistab 1788. aastal esimeste asunike jõudmist Sydney sadamasse. Tüdrukud sai „šoki“ osaliseks, kuna selgus, et Esperances polegi ilutulestikku. (Isegi Albanys oli). Päeval sõitsime läbi The Geat Ocean Drive ja peesitasime Twilight Beachil.

Neljapäeval sõitsime Cape Le Grandi National Parki. Telgid panime üles Lucky Bay telklaagrisse, mis on rannast umbes 50m kaugusel. Lucky bay liivarand peaks olema valgeima liivaga rand W.A.s. Ja liiv oli tõesti valge. Lisaks väga väga peeneteraline, pehme ning nägi välja nagu lumi. Isegi pakkis nagu lumi kui märg oli. Rahvuspargis oli rohkelt Känguruusid, kelle ma ka lõpuks pildile sain.

Ok. Sry, hetkel pole väga kirjutamise isu jätkan teinekord (loodetavasti homme ;) ).
Eks ma ikka veel puhkan sellest nädalast.