Telgis kusagil puuall magades saad alles aru, kui varakult siin pimedaks läheb. Cape Le Grandis polnud ka kööki ja seega pärst 7-7.30 oli kottpime. Seega oli dinneri valmistamine taskulambivalges.
Reedel vallutasime 260m kõrguse „kivi“„Frenchmans Peak“i. Taevas oli peaaegu pilvitu kuid puhus väga tugev tuul, mis puhus muuhulgas ka mu mütsi ära, mistõttu sai „vähe palju“ päikest. Õhtul vaatasime Cape Le Grandi beachil päikeseloojangu ära. Ööseks oli lubanud äikest ja seda ka oli. Enne magamaminekut käisin korra rannas ja vaatepilt oli päris lahe. 360 kraadi ümberringi välgutas ning samalajal oli peakohal väga selgelt näha linnutee koos oma tuhandete tähtedega (ps. Linnutee eristub taevas väga selgelt). Magama läksime tavaliselt 9-10 ajal ja kell 6-7 ajal olid tavaliselt luugid lahti.
Laupäeval otsustasime, et tagasiteel külastame Wave rocki. Lisaks ennustas ilmateada suure tsükloni üleminekut, mis toob vihma ja väga tugeva tuule ning telkimine sellise ilmaga ei tundunud üldse mõnus. Mäki tasuta wifist leidsime ka „bäckbackeri“ Hydeni lähedal Kalgarinis. Kuna oli laupäev ja enamus toidupoode on pühapäeval kinni oli vaja ka teha kohalikus woolies sisseoste järgmiseks nädalaks. Peale seda oli auto ikka nii täis topitud, kui üldse võimalik.
Kalgarini jõudsime täpselt siis kui üks torm oli prajasti sinna jõudnud. Elekter läks täpselt peale raha maksmist ära ning tuli tagasi alles öösel. Ja mitte ainult pistikusse vaid ka tavasse. Nimelt kella 10 ajal äratas mu Laura, kes ei suutnud oma elevust pikselöökidest tagasi hoida. Torm kestis umbes 2 tundu ja välgutas kohati väga rajult seega oli väga meeldiv, et saime siseruumis magada.
Pühapäeval külastasime Wave Rocki ja selle ümbrust. Ilm oli palav, päikseline ja kärbseline(outbackile omane) meeldiv. Õhtuks jõudsime tagasi Franklandi.
No comments:
Post a Comment